Paljajalu kasteses rohus ja soolases merevees

Roheline muru meelitab jalatseid jalast viskama ja pehmet, vastpügatud muruvaipa nautima. Murul kõndimine on väga kasulik,  samuti soe rannaliiv ja väikesed ümaraks lihvitud kivikesed. KIviklibul käies masseeritakse jalataldade all asuvaid punkte, mõjutades seeläbi siseorganeid ja tõstes organismi üldist toonust.

Paljajalu kõndimine parandab tasakaalu ning tugevdab lihaseid, eriti hästi mõjub see just tuharalihastele. Paljajalu käies liigub jalgadesse rohkem verd. Käies paljajalu liiva peal, koorib see paksenenud jalanahka, ühtlasi eraldub nii surnud naharakke ja mustust. Murul kõndides hooldavad jalanahka looduslikud eeterlikud õlid.

Paljajalu käimine masseerib taldu ning soodustab  nö jalahingamist, samuti ei meeldi see jalaseenele, sest nii viiakse ta oma mugavustsoonist (umbne, niiske, soe) välja.

Väikestel kivikestel kõndimine on tõhus higistamisvastane profülaktika. Kuna jalatalla all lõpevad keha meridiaanid, mõjutb see ko organismi funktsioneerimist, ergutab vereringet ja peletab väsimustunnet. Ühtlasi võib seda pidada parimaks ja lihtsaimaks profülaktiliseks vahendiks südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel.

Kaasaegsete uuringute kohaselt stimuleerib paljajalu käimine jalataldade närvilõpmeid, mis omakorda aitab alandada vererõhku.

Paljajalu käimine viib meid paremini ühendusesse maaga. Inimese kehal on positiivne laeng, maal aga negatiivne ning see sünkroniseerub kehaga. Paljajalu kõndimisel maandame end ning meie kehas olevaid vabu radikaale. Vabad radikaalid on seotud mitmete raskete haigustega nagu kasvajad või südamehaigused, kuid ka vananemisprotsessidega.

Vahelduseks kõrgetel kontsadel käimisele, võta kontsad alt ja kõnni veidi aega paljajalu, sinu lülisammas saab puhkust ning pinged selja piirkonnas leevenduvad, jalgadest rääkimata!

Kõige kasulikum on jalad paljaks võtta hommikuses kastemärjas rohus ja ka vahetult peale vihma.

Saksa arst Sebastian Kneipp on väitnud, et IGA PALJAJALU ASTUTUD SAMM ON VÕRDNE ÜHE LISAMINUTIGA ELUS!

!!! Mõningatel juhtudel tuleb aga paljujalu kõndides ka ettevaatlik olla! Suhkruhaigetel on soovitav siiski ka suvel jalatseid kanda, sest nende nahk on sageli väga kuiv ja õhuke ning kergesti haavatav. Samuti kaasneb selle haigusega jalgades neuropaatiaid, mis muudavad jalgade tundlikkust. Seega võivad neil jääda tähelepanuta kivikeste poolt tekitatud vigastused või lõhnavatelt ristikutelt lendutõusnud mesimummi sutsakas, murus leiduvate okaste või muude teravate esemete torked, millest võib imekergesti halvastiparanev infektsioon areneda.

Samuti ei soovitata paljajalu käimist inimestele, kel sügavad kannalõhed. Keharaskuse all liikudes lõhe avaneb ja mustus ning mullaosakesed tungivad lõhedesse ja risk infektsiooni tekkeks on päris suur.

Kannalõhede korral hoidu ka pikkadest keemiliste vahuainetega jalavannidest, mis nahka märkimisväärselt kuivatavad! Hoolitse regulaarselt oma jalgade eest, pese toasooja voolava vee all või tee 5-10min kestev jalavann spetsiaalse vannisoola- või õliga, kuivata ja kreemita nii palju, kui vaja. Leia sobiv kreem, mis tagaks efektiivse niisutuse ja samas aitaks ära hoida nahapaksendite teket.

Soe päike, mahe priis, kõik see paneb otsima meeldivalt jahedust ja merevett. Soolane merevesi on igati kasulik ja tervendab kogu keha.

Merevees leidub erinevaid vitamiine, mineraalsooli, aminohappeid ja mikroorganisme – neil on kehale antibiootiline ja antibakteriaalne toime. Olles oma koostiselt väga sarnane meie vereplasmale, imenduvad need ained supluse ajal mereveest kehasse.  Merevesi aitab kaasa organismi immuunsüsteemi tugevdamisele.

Merevees ligunemine avab nahapoorid, mis soodustab mineraalide imendumise läbi naha. Samal ajal aga väljutab organism avatud pooride kaudu kehast toksiine, mistõttu paraneb naha seisukord. Merevesi sisaldab ka palju magneesiumi, mis nahka hästi niisutab. Uuringutega on tõestatud, et tänu mereveele on nahk hüdreeritum, mis omakorda vähendab naha punetust ja karedust.

Merevesi on tuntud haavaparandaja. Kui esineb nahahõõrdumist, kriimustusi, pinnapealseid haavu, siis saab lohutust mereveest. Soolane vesi tekitab küll algul kipitustunnet, kuid kasu on palju suurem. Nimelt desinfitseerib, puhastab ning soodustab ta haavade paranemist.

Meres ujumine stimuleerib vereringlust, hoolitsedes selle eest, et kõik organid ja lihased tõhusalt töötaksid. Ujumine või lihtsalt merevees vedelemine aitab maandada stressi, vähendada keskkonna saastatuse ja mittetervisliku toitumise halba mõju, mis tekitavad probleeme meie vereringes.

Ujumine meres on üks parimaid füüsilisi tegevusi, mis tugevdab kogu keha: õla-, käe-, kõhu-, selja- ja jalalihaseid ning lisaks võib ujudes põletada 400 kuni 900 kilokalorit. Nii, et ühendades meeldiva kasulikuga, võid mõnest segavast lisakilost vabaneda.

Jahe, soolane merevesi alandab turseid ja mõjub positiivselt veresoonte laienditele ning annab üldise värskustunde. Samuti ei meeldi soolane keskkond küüne- ja jalaseenele.

Hoia oma jalgu ka suvel heas vormis!

Suvel on aktuaalseks probleemiks jalgade higistamine, hõõrdumised ja tursed. Hoiduge kitsasest ja kinnise ninaotsaga jalatsitest, mis avaldavad liigset survet varvastele, see võib soodustada küünte sissekasvamist küünevallidesse. Soojade ilmadega on sinna kerge tekkima põletik. Niiske jalg soodustab hõõrdumisi ja villikeste teket. Väga mõistlik on endaga kaasas kanda antiseptilist vahendit ja plaastreid.

Pidage kinni heast jalahügieenist, kuhu kuulub kindlasti igapäevane jalapesu, liigselt higistavatele jalgadele puistake higistamisvastast jalapuudrit või kasutage spetsiaalset higistavate jalgade vahtkreemi. Vahetage iga päev sokke, hooldage jalgu neid igapäevaselt kreemitades ning ärge unustage ka jalatsite töötlemist ja puhastamist.

Murega pöördu ikka meie poole 😊

Kohtume salongis või Sinu juures kodus!